Trendid infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite kasutuses Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus

Jaanus Sellin, Pilleriine Kamenjuk

Tänapäeval on infotehnoloogia inimese igapäevaelu orgaaniline osa. Tõenäoliselt suurem osa Lääneriikides elavatest inimestest veel mäletab seda aega, mil mobiiltelefonid, nutiseadmed ja personaalsed arvutid ei olnud väga levinud, kui internetti sissehelistamine toimus piiksuva heli saatel (nn dial up) ja väärtuslikku internetis veetmise aega pidi perekonnaliikmete vahel võrdselt jagama. Peale on kasvamas uus põlvkond, kes on üles kasvanud koos tehnoloogilise pealetungiga, mis on viimase 10-15 aasta jooksul olnud kordades kiirem kui varem. Nüüdseks on olemas mobiiltelefonid, WiFi ühendused, mobiilivõrgul põhinevad internetilahendused, mille kasutamine ei ole enam otseselt sõltuv inimese füüsilisest asukohast. Teiseks on paljudel inimestel paralleelselt kasutusel mitu nutiseadet (nt nutitelefon, tahvelarvuti, sülearvuti), millel on enamasti ühendus ka WWW-ga. Seadmete ja ühenduste olemasolu ja kasutamine on mõneti eeldus, et olla maailma aktiivne kodanik, kuid e-lugemisoskus aitab hinnata seda, milline on tehnoloogiate kasutamise oskus, mis on omakorda aluseks ka majandusarengule.

Andmed ja uurimisküsimused

Käesolevalt on vaatluse alla võetud Eesti ja võrdluseks Eesti naaberriigid Läti, Leedu ja Soome, kellega me end alati võrrelnud oleme ning vaadatakse, kuidas infotehnoloogilised vahendid on ühiskonnas kanda kinnitanud. Peamisteks küsimusteks on, millist rolli mängivad telefonid ja kuidas on meie ellu tunginud internet. Andmed pärinevad World Data Bank[1] ja Eurostati andmebaasist[2].

Laua- ja mobiiltelefonide levik

Suhtlus on inimesele täisväärtuslikuks eluks vajalik komponent. Telefonide tulekuga tekkis võimalus pidada kontakti endast füüsiliselt kaugel olevate inimestega. Lauatelefonide ajalugu ulatub 19. sajandisse[3], mil Alexander Graham Bell patenteeris esimese telefoni. Nelja riigi võrdlemise aluseks olev andmestik ulatub 1975. aastasse, mille põhjal saab väita, et Soomes algas lauatelefonide kasutamine varem kui Balti riikides, kus see hoogustus pärast 1970ndaid. Kõigi nelja riigi korral jäi lauatelefonide tipphetk 2000. aasta ringi (joonis 1). Soomes oli 55 lauatelefoni 100 inimese kohta, järgnes Eesti (38), mille kannul kohe Leedu (34) ja Läti (31). Olgugi, et Soomes algas lauatelefonide kasutamine varem ja need olid ka laiemalt kasutuses, siis 2013. aastaks on nende arv Soomes nelja riigi võrdluses vähenenud kõige rohkem (2000. aastaga võrreldes kokku 75% võrra). Järgneb Leedu, kelle puhul on samuti selge kahanemistrend näha (30%). Eesti ja Läti on pärast 2000ndat aastat samuti olnud languses, kuid Lätis toimus 2005. ja Eestil 2007. aastal mõningane lauatelefonide arvu kasv, pärast mida on näitaja uuesti languses. Lauatelefonide arv võib olla mõjutatud tehnoloogia arengust ja vastavast teenusepakkujast. Näiteks mõne teenusepaketi raames pakutakse internetile ja televiisorile lisaks tasuta ka lauatelefoni kasutamise võimalust, mis suurendab nende arvu. Teiselt poolt aga näha, et järk-järgult vahetuvad vanad tehnoloogiad uutega ja lauatelefonide kasutamine on pigem kaduv trend.

Joonis 1. Lauatelefonide arvu muutus perioodil 1975-2013 (allikas: World Data Bank)

Võrreldes mobiiltelefonide arvukusega jäi lauatelefonide absoluutarv, ka oma tipphetkel, siiski väiksemaks. Sellel on mitmeid põhjuseid. Esiteks tehnika kättesaadavus, teiseks oli lauatelefon sageli perekonnapõhine, mis tähendab, et pere peale oli üks telefon. Kolmandaks, kindlasti pidurdas nende menukust 21. sajandi alguses peale tunginud uued tehnoloogilised lahendused nagu mobiiltelefonid, mille hind ise ja teenuse hind, võrreldes teiste hindade ja sissetulekutega, järjest vähenes. Näiteks 1991. aastal võis mobiiltelefon Eestis maksta 27 000 krooni, samas kui keskmine palk oli siis veel 115 krooni[4].

Mobiiltelefonide kasutamine on kõigis neljas riigis pärast 1990ndaid, alguses küll aeglasemalt, kuid siiski hoogsalt kasvama hakanud (joonis 2). Soomes kõige varem, kus hoogne kasv algas juba 1994. aastast, seejärel Eesti - hoogne kasv 1996. aastast, kusjuures esimene klient sai mobiiltelefoniga rääkida 1991. aasta juunis[5]. Läti ja Leedu korral algas hoogsam kasv sajandivahetuse kandis. 2005. aasta ringis jõudsid kõik neli riiki sinnamaale, kus 100 inimese kohta oli väljastatud 100 aktiivset SIM-kaarti. 2013. aastaks oli olukord selline, et 100 inimese kohta oli väljastatud u 150 SIM-kaarti (Lätis isegi üle 200). Kohe kindlasti ei ole igal inimesel mobiiltelefoni või muud taolist seadet, mis SIM-kaarti andmesideks kasutaks, kuid laienenud on nende seadmete valik, mis samasugust tehnoloogiat kasutavad (nt tahvelarvutid, koduvalvesüsteemid, internetipulgad jne).

Joonis 2. Aktiivsete SIM-kaartide arv riikide lõikes perioodil 1975-2013 (allikas: World Data Bank).

Interneti- ja arvutikasutus

Interneti tänapäevane vorm ehk nii nagu enamus inimesi internetti näeb, pärineb 1980ndast aastast[6]. Eesti ühines internetiga üsna varsti pärast taasiseseisvumist 1991. aastal, pärast mida levis see üle Eesti kiiresti[7]. Sarnaselt mobiiltelefonide levikuga, on trendid sarnased ka arvuti- ja internetikasutajate osas - Soomes oli arvutikasutajate osakaal 16 - 74-aastaste seas (2013. aasta kohta) hinnatud 86%-le, internetikasutajate osakaal 91%-le, järgnes Eesti (vastavalt 76% ja 80%) ning seejärel Leedu (vastavalt 68% ja 71%) ja Läti (vastavalt 66% ja 77%).

Interneti kättesaadavuse ja kasutamise kõrval on oluline ka e-lugemisoskus, mille all mõeldakse arvuti ja interneti kasutamise oskust. Arvutikasutuse oskuse kohta on Eurostat andmeid kogunud, paludes vastajatel hinnata mitut kuuest erinevast arvuti kasutamisega seotud oskust nad on kasutanud. Nendeks on failide liigutamine, informatsiooni liigutamine dokumendi sees, failide kokkupakkimine, seadmete kasutamine ja installeerimine, programmeerimiskeelte kasutamine mõne programmi kirjutamiseks. Selle põhjal anti vastajale kasutajaoskuse hinnang, mis on jaotatud kolme klassi: madal, keskmine ja kõrge.

Arvutikasutajate osas on kõigi nelja riigi puhul perioodil 2005-2014 kõige rohkem kasvanud nende inimeste arv, kes on oma oskusi kõige kõrgemalt hinnanud (joonis 3). Põhjuseks võib tõenäoliselt lugeda seda, et ajas ehk 10 aasta jooksul on inimeste oskused suurenenud. Teiselt poolt võib antud hindamismetoodika ajas aeguda ehk need tegevused, mida loeti 10 aastat tagasi keerulisemateks, on hetkel suuremale osale inimestest igapäevased.

Joonis 3. Arvuti kasutamise oskused: Protsent 16-74-aastastest aastal 2006, 2007, 2009, 2011, 2012 ja 2014. Kõrge - 5-6 arvutiga seotud tegevust, keskmine - 3-4 tegevust, madal - 1-2 tegevust (allikas: Eurostat).

Internetikasutuse oskuse kohta on Eurostat andmeid kogudes palunud vastajatel hinnata mitut kuuest erinevast interneti kasutamisega seotud oskust on nad kasutanud. Nendeks on otsingumootorite kasutamine, e-mailide raames manuste saatmine, failide jagamine, jututubades kirjutamine, foorumites kirjutamine, interneti kasutamine telefonikõnede tegemiseks ning veebilehe loomine. Sarnaselt arvutikasutamisele on ka siin inimesed kolme klassi jaotatud.

Ka internetikasutajate arv on alates 2005. aastast kõigis neljas riigis kasvanud (joonis 4). Sarnaselt arvutikasutajate näitajatele on interneti kasutajate osakaal kõige kõrgem Soomes, järgneb Eesti ja seejärel Läti ja Leedu, kuid kasv vaatluse all oleval perioodil on kõige kiirem olnud just Leedus ja Lätis. Kuid siinkohal on kõige rohkem reeglina neid, kes on enda internetikasutamise oskuse hinnanud keskmiseks.

Joonis 4. Interneti kasutamise oskus 16-74-aastaste seas aastatel 2005, 2006, 2007, 2011 ja 2013. Kõrge - 5-6 internetiga seotud tegevust, keskmine - 3-4 tegevust, madal - 1-2 tegevust (allikas: Eurostat).

Kokkuvõte

Tehnoloogia areng on kindlasti elu muutnud ja seda ka mõnevõrra lihtsustanud. Balti riikides algasid käsitletud muutused hiljem kui Soomes, mida mõjutavaks teguriks võib pidada Baltimaade isoleeritust Läänest enne 1990ndaid. Trendid tehnoloogiate üleminekul ja kasutamisel on riikide lõikes siiski samad, kuid väikse viibimisega. Kuigi erinevate näitajate lõikes on riikide vahel erinevused praegu veel sees, siis aja möödudes ja põlvkondade vahetumisega on oodata nende vähenemist.

Kirjandus

[1] World Data Bank http://databank.worldbank.org

[2] Eurostat http://ec.europa.eu/eurostat/web/information-society/data/main-tables

[3] http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_the_telephone

[4] http://www.delfi.ee/archive/eesti-mobiililevi-sai-20-aastaseks?id=56184544

[5] https://www.emt.ee/firmast/ajalugu

[6] http://en.wikipedia.org/wiki/Internet

[7] http://www.eava.ee/~anur/internet/interneti_ajalugu.html