Statistiline andmeteadus ja visualiseerimine MTMS.01.100     Praktikumid     Projektid

Relvakontrolli ja kuriteo seos USAs

Valentin Skokov

Eessõna

Amerika Ühendriikide põhiseaduse teine lisa (second amendmend) inimeste õigust omandada ja kanda relva, ning oli vastu võetud 15 detsembril 1791 aastal. Meie ajal hinnatakse ameeriklaste käes olevate ralva hulka nii suureks nagu 270 miljonid, ning USA on selle näitaja poolt maailma esimene riik. Sealt ajalt polegi teine lisa muudatud aga selle interpritatsioonide üle jätkuvalt vaieldakse. Üks vaidluse pool väidab et teine lisa on iga ameeriklase fundamentaalne õigus ning riik ei tohi üldse kontrollida relvade omandamist, teine vaidluse pool väidab et relvad on kurjad ning igaüks kes võtab kätte relva kohe hakkab tulistama kõiki tema ümbritsevaid inimesi, mõlemad pooled toovad kaasa oma statistikat ning näiteid, ostavad poliitikuid ja kasutavad massmeediat oma vaatepilku propageerimiseks. Kahte vaieldavate laagrite vahel keegi ei kuule harvaid adekvaatseid väiteid, ning kogu vaidlus meenutab juba rohkem pühasõda kui rahulikut arutelut ja kompromiisi otsingu.

Pretendeerimata viimase instantsi õigusele, see artikkel proovib teha ülevaade relvade ja kuritegevuse vahelistest seostest ja trendidest, aga tahaks ka et kugejad mäletaksid et correlation does not imply causation. Artikli autor on ise relvahuviline (ärge kartke!), aga reguleerimata relvakäibele eelistab meil riigis oleva seaduse versiooni.

Ühine terminoloogia

Kui artikli lugejad oleksid juba teadlikud terminoloogiast ja teemast, siis nendele ei oleks artiklis midagi uut ja huvvitavat, seega peame oma kohuseks jutustada lugejale natuke terminoloogiast ja asjadest üldse.

Teine lisa tagab inimese õigust omandada relva, ning USA põhiseaduse kirjutamise ajal keegi ei mõelnud selle peale et defineerida missugust relva. Mõned seadused piiravad omandamiseks lubatud relvade hulka, nendest kõige tuntum on NFA.

National Firearms Act on 26 juunil 1934 aastal vastuvõetud seadus mis piirab ja raskendab mõnede relvade soetamist. Piirangute all sattusid automaatrelvad, relvad liiga lühikese rauaga, ning relvad, mille jaoks ei suutnud seaduseväänajad välja mõelda klassifikatsiooni (AOW mis nimelt tähendab iga muu relv).

Peale NFA regulatsioone käsitleb artikkel järgmisi termineid:

  • Concealed Carry - õigus kogu aeg varjatult kanda relva kaasa, sõltuvalt osariigist on kas reguleerimata (õigus on igaühel, keelel on relv), kandmisloaga (Shall-issue, et saada luba on vaja läbida eksami ja olla mõnede kriteeriumite järgi kõlblikuks, põhimõtteliselt nagu meil Eestis on) ning eriloaga (May-issue, luba andmine sõltub sellest, kui head on sul suhed kohaliku politseiga).

  • Assault Weapons law - 1994 aasta 13 septembril vastu võetud seadus, mis nimetab juhuslikult valitud relvi eriti kurjaks (Assault Weapon, põhimõtteliselt tsiviilkäibeks modifitseeritud sõjaväerelvade versioonid), ning piirab paljude relvade salvede suurust.

  • Violent Crime - kuritegu, millega kaasneb ohvrile kahju või selle ähvardus, ehk tapmised, rünnakud, röövlid, vägivald, ning muud asjad, milleta maailm oleks palju paremaks kohaks.

Kõige rahulikumad / kõige ohtlikumad USA osariigid

Rääkides kuritegevusest ei saa mööda minna kõige ohtlikumadest/rahulikumadest osariikidest. Võib olla keegi kujutab endale et kogu USA on üks suur ilus rahulik koht. See ei olegi nii, ning usage, te absoluutselt ei taha elada Columbia ringkonnas: kõige ohtlikum USA osariikides, 2010 aastal seal toimus 1330.2 vägivallast kuritegu ning 21.8 tapmist 100000 elanike kohta. Absoluutne maksimum, kuigi selline saavutus ei ole auhinda väärt. Teine koha saavutavad juba 2 osariigi - sõltuvalt sellest, kas vaatleme tapmisi või vägivallast kuritegevust üldse - Louisiana ja Nevada. Mõlemate näitajate poolt Anti Top 10 -sse sattus kokku 7 osariikidest:

Osariik Tapmismäär Vägivallase kuriteo määr
District of Columbia 21.8 1330.2
Louisiana 9.6 549.0
Maryland 7.3 547.7
South Carolina 6.1 597.7
Nevada 5.9 660.6
New Mexico 5.7 588.9
Tennessee 5.6 613.3

Kahjuks rahulikke ja ohutu osariikide hulgas ei ole absoluutse liidri mõlemates näitajates, aga Top 10 -sse sattus ikka 6 osariikidest:

Osariik Tapmismäär Vägivallase kuriteo määr
Minnesota 1.8 236.0
North Dakota 1.3 225.0
Wyoming 1.4 195.9
New Hampshire 1.0 167.0
Vermont 1.1 130.2
Maine 1.8 122.0

Kõige relvaomaniku jaoks paremad USA osariigid

Kui aga lugeja on relvahuviline/omanik, ning tema jaoks tähtsam vabadus ja relvaturu kontrollimatus kui madal kuritegumäär, siis USA saab pakuda temale 5 osariigi, kus relva omandada, osta ja kanda saab iga tiskasvanu kodanik, ilma mingi loata, kontrollita, ning probleemideta:

Osariik Tapmismäär Vägivallase kuriteo määr Relvaomanike osa
Alaska 4.4 638.8 57.8%
Arizona 5.5 408.1 31.1%
Arkansas 4.5 505.3 55.3%
Wyoming 1.4 195.9 59.7%
Vermont 1.1 130.2 42.0%

Kuritegevus ja relvaomanike arv

Eelmises tabelis esineb huvitav asi: kaks osariikidest, mis ei piira relvakäibet, on ka kõige rahulikumate osariikide hulgas, olgu valmis argument relvakontrolli vastu! Või ei ole?…

Vaatame korrelatsiooni relvaomanike protsendi ja vägivallase kuritegevuse vahel: -0.32 mis tähendab nõrga seose olemasolu. Aga tähelepanelik lugeja võiks juba märgata, et Columbia ringkond tunduvalt erineb teistest osariikidest, ning võib olla andmestikus erandina. Ellimineerime andmestikust Columbia ringkonna, ning saame uue korrelatsiooni: -0.127 mis põhimõtteliselt tähendab et mingit seost ei ole. Järgmine joonis annab võimalust selles visuaalselt veenduda.

Joonis 1

Sama lugu korab kui vaatleme korrelatsiooni relvaomanike protsendi ja tapmiste vahel. Kas see nüüd tähendab et relvaomanike protsent ja kuritegevus on mitteseotud asjad?

Ei ole kõik nii lihtne, osutub, et korrellatsioon relvaomanike protsendi ja röövimiste vahel ei sõltu Columbia ringkonna erandist ning saavutaab väärtust -0.53 mis näitab seose olemasolu. Järgmine joonis näitab relvaomanike protsendi ja röövimiste määra koos nende lineaarse seose joonega.

Joonis 2

Tegelikult loogika ütleb et peale seose olemasolu me siin ei tohi midagi veel väita, aga kui unustada seda reegli, võime kujutada et röövlid kardavad oma musta tegu teha osariikides kus on palju relvaomanike. Kes teab, võib olla oleme õiged. The truth is out there.

Ootamatu seos

Uurides erinevaid tunnusevahelisi seoseid leiti üht väga huvitat seost - mida suurem rahvastiku tihedus, seda suurem röövmiste määr. Seos osutus tugevaks (korrelatsion 0.71), puhta huvi tõttu (et suurendada artikli mahtu) oli ehitatud mittelinearne regressionimudel kujul

Joonis 3

Niisuugune tulemus viidab sellele, et suurtes linnades on kuritegevuse tase suurem kui väiksemates külades ning see on päris… Ilmne, kas keegi ootas midagi vastupidist? Aga on alati meeldiv leida teadliku tõestust asjadele, ms pead “ilmseteks”.

Relvaseaduste mõju

Me juba tuvastasime et vägivallane kuritegevus ning tapmised ei ole seotud relvade hulgaga ühiskonnas ning et suur relvaomanike arv tegelikult vähendab röövimiste arvu. Aga anname relvakontrolli laagrile veel üht võimalust, vaatame, kas on mingi mõju Assault Weapons seadusest ja relvade registreerimisest?

Joonis 4

Osutub et ei ole. Natuke kahtlaseks näeb välja ainult esimene joonis, mis aga näitab et Assault Weapons seadus tegelikult suurendab kuritegevust, või et selline seadus on vastu võetud osariikides kus juba oli suur kuritegevustase. Aga isegi niimodi on näha et seadusest ei ole suurt mõju, kuna analüüsiks on võetud 2010 aasta andmed, ning seadusel oli 16 aastat et oma mõju näidata. Sama pilt on relvade kohustusliku registreerimisega, parimal juhul ei oma see mingit mõtet.

Joonis 5

Mida need seadused väga hästi saavutavad on aga vähendavad relvaomanike arvu. Osutub et ameeriklased ei taha üldse relvi osta kui neid tuleb lihtsalt registreerida, või kui on nende valik piiratud. Muidugi ei ole kõik nii lihtne, aga artikli autor sai ainult nende näitajate kohta andmed, seega analüüsime ainult neid.

Joonis 5

Kokkuvõtte

USA relvaseadused on juriidiline põrgu, millest isegi nende juriistid ei saa alati aru, ning kahjuks ka ei saa neid seadusi summerida paar-kolme näitajatega. Mitte nii, et meid siin Eestis see teema puutuks… Käesolevate andmete peal võib turvaliselt väita, et erinevad relvakontrolli seadused ei too mingit tegelikut kasumit ning eriti kuritegevusega võita ei aida. Samas võib vaielda et oli näidatud et röövimiste arv väheneb relvaomaniku hulga suurenemisega, aga samas oli leitud röövimiste arvu seos elanikkonna tihedusega, ning kõige rohkem USA-s relvi nimelt väikestes külades ja maal. Ehk pärast kõik need joonised vaatamist ja targa näo tegemist me teame ainult seda et me ei tea mitte midagi.

Pole aga kõik nii kurb, sest vähemalt üks asi oli tõestatud täpselt: eessõnas mainitud pühasõda osalejad on tegelikult kõik omas mõtes valed. Nagu pühasõjadega alati on.