Statistiline andmeteadus ja visualiseerimine MTMS.01.100     Praktikumid     Projektid

Kuidas Eesti koolilapsed õppimisse suhtuvad?

Astrid Haas

Meedias figureerib väga tihti arvamus, et Eesti koolides antakse õpilastele liiga palju koduseid töid. Näiteks artiklid portaalist Delfi:

  • Murelik ema: lapsed põlevad koolikoormuse tõttu läbi juba enne täiskasvanuks saamist (28.11.2014),

  • Miks lapsed paksud on? Pidin poja trennist ära võtma, sest õppimise kõrvalt ei jäänud tal selleks enam aega! (20.01.2015).

Ka haridus- ja teadusministeerium on kasutusele võtnud meetmed, millega võiks väheneda põhikooli õpilaste õppekoormust. Näiteks 2010. aastal vastu võetud põhikooli ja gümnaasiumi seadusega vähendati üheksanda klassi nädalast tunniplaani kahe tunni võrra. Aastal 2014 puhastati riiklike õppekavasid, et vältida teemade kordumisi erinevate ainete õppekavades.

Kuidas aga tunnevad lapsed ise? Kas tõesti antakse lastele nii palju koduseid töid, et nad ei jõua trenni ega muude hobidega tegeleda?

Nendele küsimustele katsus vastust leida Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudi teadurite poolt 2014. aasta kevadel läbi viidud küsitlus. Uuriti teise ja seitsmenda klassi õpilasi. Uuringusse kaasati koole ja klasse üle Eesti. Õpilased pidid vastama iga tööpäeva pärastlõunal nutirakenduse abil kolm korda küsitlusele ning laupäeval ja pühapäeval viis korda päeva jooksul. Küsitluse kestus oli üks nädal.

Millal lapsed kodus õpivad?

Mis ajal lapsed õpivad? Kas nad üldse õpivad kodus? Selle väljaselgitamiseks uurime, kuidas on vastatud küsimusele “Millega Sa tegeled?”. Vaatame eraldi nädalavahetust ning tööpäevi.

Me ei näe joonisel mitte ühtegi sellist tundi, millal oleksid lapsed vastanud rohkem, et tegelevad õppimisega kui millegi muuga. Mõlema klassi puhul on märgatav, et nädalavahetustel täideti küsitlust vähem õppimisajal, kui tööpäevadel. Lisaks näeme, et seitsmenda klassi õpilased sattusid rohkem õppima sel ajal kui vastasid küsitlusele kui teise klassi õpilased. Näeme ka, et nii nädalavahetusel kui ka tööpäevadel küsitlusetäitmise ajal õppijate arv kasvab, kuni lõpetatakse õppimine (seitsmendal klassil viimased õpilased õpivad veel natuke enne südaööd ning teisel klassil võib öelda, et pärast kella 21 enam ei õpita). Kõige rohkem õpiti kella 18-19 vahel ning 20-21, kuid on näha, et neil kellaaegadel vastati ka kõige rohkem, siis parasjagu õppijate hulk küsitlusele vastanutest on sama suur ka kellaajal 19:00-20:00.

Järeldus: Kummagi klassi puhul pole märgata suurt kodus õppimisele kulunud aega, mis ütleks, et lapsi koormataks üle.

Kaua lapsed päeva jooksul õpivad kodus?

Kaua lapsed õpivad kodus tööpäeviti või nädalavahetusteti, mis kellaaegadel alustavad õppimist ja millal lõpetavad ehk vaatame vastuseid küsimusele “Kaua Sa oled täna juba õppinud?”.

Jooniselt on näha, et teise klassi puhul on nädalavahetustel väga harva ankeedi täitmise hetkeks oldud mingi aeg koduseid töid tegemas, seetõttu on raske sellelt jooniselt midagi välja lugeda. Tööpäeviti on aga näha, kuidas hilisematel kellaaegadel õppimise hulk järjest suureneb. Kui vahemikus 16-18 oli vähesed õpilased jõudnud õppida, siis kell 22-24 oli rohkem kui pooltel kordadel vastatud, et midagi ollakse õppinud.

Seitsmenda klassi puhul on nii nädalavahetusel kui ka tööpäeviti võimalik näha, et mida hilisem kellaaeg, seda rohkem on ankeedi täitmisel kasutatud vastuse variante, mis näitavad, et lapsed on jõudnud õppida. Kuigi nädalavahetusel on õppimise osakaal ikka väiksem kui mitte õppimise osakaal.

Järeldus: Nädalavahetuse päevadel lapsed eriti ei õpi. Tööpäevadel teevad lapsed koduseid töid peamiselt pärast kella viit.

Kaua plaanivad lapsed päeva jooksul kodustele töödele aega kulutada?

Vaatame vastuseid küsimusele “Kaua Sa täna veel plaanid õppida?”.

Vaatleme esmalt teise klassi vastuseid tööpäeviti. Näeme, et vastuste osakaal, mis näitab, et ei plaanita enam õppida suureneb alates 17st ning vastuste, mis näitavad et plaanitakse veel õppida osakaalud järjest vähenevad. Peale 20.00 ei ole enam ühtki teise klassi last, kes plaaniks rohkem kui tunni veel õppida. Alates 21st on nende vastuste osakaal, kes plaanivad veel alla tunni õppida enam-vähem ühe suurune. Teise klassi laste puhul on ka nädalavahetusel samasugune tõus selles, et õppida enam ei plaanita, toimub kellaajast 17

Seitsmenda klassi laste tööpäevadel antud vastustest näeme, et vastuste osakaal, mis näitab, et ei plaanita enam õppida suureneb alates 17st ning vastuste, mis näitavad et plaanitakse veel õppida osakaalud järjest vähenevad. Nädalavahetusel on samasugune tõus selles, et õppida enam ei plaanita, toimub kellaajast 17, kuigi seal on pilt natuke kaootilisem, tõenäoliselt seoses väiksema aru vastuste tõttu

Järeldus: Seitsmenda klassi lapsed plaanivad nii tööpäeviti kui ka nädalavahetusteti rohkem õppida kui teise klassi lapsed.

Kas lapsed tunnevad, et nad peaksid õppima?

Nägime, et lapsed ei õppinud väga palju. Samas nad ei plaaninud ka õppida. Tekib loomulik küsimus, et kas lapsed tunnevad, et nad tegelikult peaksid õppima. Küsimusele “Kas Sa peaksid tegelikult õppima?” said vastata ainult need lapsed, kes parasjagu ei tegelenud õppimisega. Vaatame mõlema klassi puhul eraldi tööpäevi ning nädalavahetust, et näha kas on neis erinevusi.

Jooniselt näeme, et kummagi klassi puhul, kui lapsed ei õppinud, siis ei tundnud nad ka, et nad peaksid õppima.

Kaua õpivad ja plaanivad need lapsed koduseid töid teha, kes arvavad, et nad peaksid õppima?

Nägime, et enamasti ei tunne lapsed, et nad peaksid õppima, kui nad ei õpi. Aga äkki on nad varem palju juba õppinud, et nad tõepoolest ei peakski õppima.

Allpool oleval jooniselt näeme, et need lapsed, kes arvasid, et nad ei peaks enam päeva jooksul õppima on ka rohkem õppinud kui need lapsed, kes arvasid, et nad peaksid tegelikult õppima.

Järgnevalt jooniselt näeme, et need lapsed, kes arvasid, et nad ei peaks enam päeva jooksul õppima plaanivad vähem õppida kui need lapsed, kes arvasid, et nad peaksid tegelikult õppima.

Kokkuvõtteks

Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudi teadurite poolt läbiviidud uuringu tulemused ütlevad meile, et lapsed teises ja seitsmendas klassis ei ole õppimisega koormatud, kuna nad ei tegele sellega väga. Lapsed ka ei tunne, et nad peaksid koduste töödega tegelema. Need lapsed, kes tunnevad, et nad peaksid õppima, siis plaanivad rohkem õppida võrreldes nende lastega, kes ei tundunud, et nad peaksid koduste töödega tegelema.

Analüüsi tulemuste juures on muidugi väike konks. Kuna andmete kogumine ei kulgenud plaanipäraselt. Tohutult on puuduvaid väärtusi, siis tuleb kogu sellesse analüüsi suhtuda väga ettevaatlikult ning põhjapanevaid järeldusi teha ei saa.