Teadusprojektide rahastamine Tartu Ülikoolis
Gea Pajula, Karl Tarbe
Antud artiklis on toodud Tartu Ülikooli teadusprojektide rahastamine aastatel 2005 kuni 2015. Eesmärgiks on vaadelda rahastuse muutumist aastate kaupa ja ka teaduskonniti. Samuti võrreldakse Eesti- ja välisallikatest pärinevate rahastuste mahtusid.
Andmed on 4600 projekti kohta. Keskmine ühe projekti kestvus on umbes 700 päeva. Pikim uuringus kajastatud projekt kestab 10 aastat. Järgneval joonisel on toodud käimasolevate projektide arv aastate lõikes. Aasta 2015 vähene projektide arv on tingitud sellest, et aasta ei ole läbi ja arvatavasti tuleb projekte veel juurde.
Järgnevalt on toodud käimasolevate projektide Eesti ja välisrahastus aastate kaupa. Igal aastal on Eesti rahastuse osakaal võrreldes välisrahastusega märgatavalt suurem. Autoritel puudub ülevaade, miks Tartu Ülikooliga seotud projektide rahastuses toimus 2010. aastal suur hüpe ja miks see edaspidi taas kahanema hakkas. Statistikaameti poolt läbiviidud uuringu kohaselt on Eesti riigi poolt antav teadus-ja arendustegevuse investeeringute maht iga aastaga kasvanud.
-
Järgnevalt jooniselt võib näha, kui suure osa teaduskonna finantseeringutest katab ära välisrahastus. Huvitaval kombel on välisrahastuse kõige suurem osakaal just Õigusteaduskonnas.
Järgmisel joonisel on toodud rahastus teaduskonniti. Lisaks Tartu Ülikooli üheksale teaduskonnale on joonisel märgitud P1 - Tartu Ülikooli muuseum, loodusmuuseum ja botaanikaaed, teaduskool ja Eesti geenivaramu - ja P2 - Euroopa kolledž, Narva kolledž, Pärnu kolledž, Viljandi kultuuriakadeemia, raamatukogu - rahastus. Kõige rohkem toetatakse Loodus- ja tehnoloogiateaduskonda. Tegemist on äärmiselt suure teaduskonnaga, mille alla kuulub mitmeid instituute.
Vaatame järgnevalt 2014. aasta teaduskondade rahastust ühe tudengi kohta. Endiselt eristub Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, kuid esikohale trügib hoopis Arstiteaduskond. Kõige vähem toetusi üliõpilase kohta saab Usuteaduskond. Tudengite arvud on saadud järgnevast andmestikust.
Järgnevalt on taaskord toodud aastate lõikes teaduskondade rahastus. On näha, et finantseeringu jaotus on teaduskonniti erinev. Matemaatika-informaatikateaduskonna võimalused on aastatega kasvanud.
Matemaatika-informaatikateaduskonna instituutide ja dekanaadi (MTMT) finantseering on toodud alloleval joonisel. Mitteüllatavalt on Arvutiteatuste instituudi rahastus suurim.
Alloleval joonisel on toodud teaduskondade kaupa ülevaade projekti rahastustest aastas kogu uuringu perioodil vältel. Tähelepanelik lugeja märkab, et rahastus on esitatud logaritmilisel skaalal. Projekti raames saadud finantseeringu aasta keskmine on Arstiteaduskonnas kõige suurem.
Kindel on see, et Tartu Ülikool saab raha teadus- ja arendustegevuseks erinevate projektide raames. Saadud summad kõiguvad nii teaduskondade kui ka aastate lõikes. Mingeid trende finantseeringu muutumises ei märgatud peale selle, et välisrahastus on märgatavalt väiksem kui eesti oma allikatest pärinev rahastus.