Millele kulub eestlaste aeg?

Maia Arge, Kristi Tüli

Aastatel 1999 ja 2009 viidi läbi ajakasutuse uuring, kus uuringualused täitsid päevikut ühel tööpäeval ja ühel nädalavahetuse päeval. Selgus, et kümne aasta möödudes on nii naised kui ka mehed hakanud rohkem töötama, kusjuures majapidamistöödele kulutatakse vähem aega.

Statistikaameti poolt läbi viidud uuringust selgus, et kümne aastaga ei ole naiste roll majapidamises palju muutunud, kuid majapidamisele ja perekonnale kulutavad nad keskmiselt rohkem aega kui mehed (joonis 1). Naistel on ka keskmiselt vähem vaba aega kui meestel. Lapsed vanuses 10-14 ja noored vanuses 15-24 kulutasid aastal 2009 keskmiselt sama palju aega õppimisele kui aastal 1999.

Joonis 1. Naiste ja meeste põhitegevuste ajakasutus aastatel 1999 ja 2009.

Millele naised ja mehed majapidamises oma aega kulutavad?

Tuleb välja, et 2009. aastal veetsid naised vähem aega majapidamistegevustele ja perekonnale kui aastal 1999 (joonis 2). Söögitegemisele kulutasid naised vanuses 25-44 1999. aastal keskmiselt 100 minutit ja 2009. aastal keskmiselt 27 minutit vähem. Üllatavalt on kümne aastaga samas vanusegrupis lastega veedetud aeg suurenenud keskmiselt 24 minutit päevas, kuivõrd teistes naiste vanusegruppides selliseid muutuseid ei olnud. Ka 15-24 aastaste meeste seas on lapsehoidmisele kulutatud aeg kümne aastaga suurenenud. Võib arvata, et lastega tegelemisele on hakatud rohkem rõhku asetama. Mehed kulutavad majapidamises kõige rohkem aega koristamisele ja ehitamisele. Üldises plaanis on majapidamistöödele hakatud kulutama vähem aega kui aastal 1999.

Joonis 2. Naiste ja meeste vaba aja kasutus vanuserühmades aastatel 1999 ja 2009.

Kas tüdrukud veedavad koolis rohkem aega kui poisid?

Poisid ja tüdrukud vanuses 10-14 veetsid 1999. aastal keskmiselt sama palju aega koolis (joonis 3). Kümne aastaga on tüdrukute koolis veedetud aeg päevas suurenenud keskmiselt 11 minuti võrra, poistel aga hoopiski kahanenud. Vabal ajal õppimisele lapsed eriti aega ei kuluta.

Joonis 3. 10-14 aastaste poiste ja tüdrukute kooliga seotud ajakasutus aastatel 1999 ja 2009.

Töötavad mehed ja naised on hakanud kümne aastaga keskmiselt rohkem töötama (joonis 4). Mitteaktiivsete hulka kuuluvad kodused, õppurid ja ajateenistuses olevad inimesed. Tööhõive lõikes on hakatud vähem aega kulutama majapidamistöödele. Küll aga kulutavad töötud naised võrreldes teiste gruppidega sellele enam aega. Ka siin tuleb välja, et naistel on vähem vaba aega kui meestel, olenemata tööhõive olekust.

Joonis 4. Naiste ja meeste ajakasutus vastavalt tööhõivele aastatel 1999 ja 2009.

Kuidas erineb ajakasutus töötute ja töötajate seas?

Nii töötute kui ka töötavate inimeste seas on kümne aastaga suure hüppe teinud arvuti kasutamisele veedetud aeg (joonis 5). Kuna 1999. aastal ei olnud arvutid veel laiemalt levinud, siis tol ajal eriti sellele aega ei kulutatudki. Küll aga veedeti suurem osa vabast ajast telekat vaadates. Aastal 1999 vaatasid töötud mehed päevas keskmiselt 199 minutit telekat, töötavad mehed aga 143 minutit. Kümme aastat hiljem olid vastavad arvud 176 ja 117 minutit. Töötud naised vaatasid telekat 1999. aastal keskmiselt 154 minutit päevas, töötavad naised aga 112 minutit. Aastal 2009 kahanesid vastavad arvud 122 ja 96 minutini. Meestel ja ka naistel on füüsiliste harjutuste tegemine kümne aastaga veidi suurenenud. Töötud inimesed suhtlevad ja loevad rohkem raamatuid. Üldiselt kulutavad töötud mehed ja naised vaba aja tegevustele rohkem aega.

Joonis 5. Töötute ja töötavate inimeste vaba aja kasutus aastatel 1999 ja 2009.

Kas maal sisustavad mehed ja naised vaba aega erinevalt kui linnades?

Suure hulga vabast ajast kulutavad nii mehed kui ka naised televisioonile (joonis 6). 1999. aastal kulutati televisiooni vaatamisele rohkem aega kui 2009. aastal, sealjuures mehed vaatavad vabal ajal rohkem telekat kui naised, kuigi Tallinnas on neil keskmine televisioonile kulutatud aeg võrdne. Aastal 1999 ei sisustanud inimesed oma vaba aega eriti arvutitega. Kümme aastat hiljem on igas piirkonnas nii meestel kui naistel arvutiga seotud tegevusele kulutatud keskmine aeg kasvanud. Üldiselt kulutavad mehed võrreldes naistega rohkem aega arvutitele. Samuti suuremates linnades kasutatakse arvuteid vabal ajal rohkem. Kümne aastaga on lugemishuvi langenud kõigis piirkondades, kuid naised loevad keskmiselt rohkem kui mehed. Kokkuvõtvalt võib öelda, et viimase kümne aastaga on vaba aja veetmise harjumused nii maal kui ka linnades üsna sarnaselt muutunud, kuid suuremates linnades ollakse mõnevõrra rohkem arvutites ning vähem teleka ees.

Joonis 6. Naiste ja meeste vaba aja kasutus maal ja linnas aastatel 1999 ja 2009.

Põhiharidusega inimestel on rohkem vaba aega kui kesk - ja kõrgharidusega inimestel (joonis 7), samas tasulisele tööle kuluv aeg on tunduvalt väiksem. Tasulise tööga tegelemise asemel põhiharidusega inimesed õpivad. Põhiharidusega mehed õpivad päevas keskmiselt rohkem kui naised, vastavalt 99 ja 81 minutit.

Joonis 7. Naiste ja meeste ajakasutus vastavalt haridusele aastatel 1999 ja 2009.

Kuidas jaguneb kesk- ja kõrgharidusega inimeste tööle ja õppimisele kulunud keskmine aeg?

Kõrgharidusega mehed ja naised kulutavad oma põhitööle keskmiselt rohkem aega kui keskharidusega inimesed (joonis 8). Üldiselt on 2009. aastal põhitööle kulutatud keskmine aeg kasvanud võrreldes 1999. aastaga, kuid keskharidusega meeste seas on see kahanenud. Kui kõrgharidusega mehed töötavad päevas keskmiselt 227 minutit, siis keskharidusega mehel kulub päevas keskmiselt oma põhitööle 207 minutit. Mehed tegelevad päevas põhitööga rohkem kui naised. Keskharidusega mehed ja naised kulutavad oma aega ülikoolile keskmiselt üsna võrdselt, samas kui kõrgharidusega naised kulutavad oma aega ülikoolile keskmiselt mõnevõrra rohkem kui kõrgharidusega mehed.

Joonis 8. Kesk- ja kõrgharidusega inimeste töö ja õppimisega seotud ajakasutus aastatel 1999 ja 2009.

Kas kesk- ja kõrgharidusega meeste ja naiste vaba aja kasutus erineb?

Aastal 1999 kulutasid keskharidusega inimesed peaaegu poole oma vabast ajast televisioonile, kümme aastat hiljem veedeti teleka ees vähem aega (joonis 9). Olenemata soost ja haridustasemest kasvas tunduvalt arvutiga seotud tegevustele kulutatud aeg. Märgatavalt on vähenenud lugemisele kulutatud keskmine aeg. Positiivne on see, et võrreldes 1999. aastaga teevad nii mehed kui naised rohkem füüsilisi harjutusi. Enim kulutavad oma vaba aega füüsilistele harjutustele kõrgharidusega mehed, täpsemalt keskmiselt 30 minutit päevas. Mehed kulutavad oma vaba aega suhtlemisele vähem kui naised. Kui 1999. aastal kõrgharidusega naised suhtlesid mõnevõrra rohkem kui keskharidusega naised, siis 2009. aastaks on see võrdsustunud. Keskharidusega mehed suhtlevad oma kaaslastega keskmiselt rohkem kui kõrgharidusega mehed, vastavalt 34 ja 25 minutit päevas. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõrgharidusega mehed vaatavad vähem televisooni, samas nad viibivad rohkem raamatute ja arvutite taga ning seetõttu ei jõua nii palju oma kaaslastega suhelda võrreldes keskhariduse omandanud meestega. Kõrgharidusega naised vaatavad vähem televiisorit kui keskharidusega naised, samas käivad nad tihedamani meelelahutus- ja kultuuriasutustes ning loevad rohkem raamatuid.

Joonis 9. Kesk- ja kõrgharidusega inimeste vaba aja kasutus aastatel 1999 ja 2009.

Selliseid ajakasutuse uuringuid viiakse läbi ülemaailmselt ning neid koordineerib Rahvusvaheline Ajakasutuse Assotsiatsioon.