Kuidas üliõpilased oma õpinguid rahastavad?

Hanna Läänemets, Carmen Taimre

Pärast kõrgharidusreformi on Eestis kuni 24-aastased üliõpilased arvestatud sõltuvaks oma perekonna sissetulekust. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng taotleda, kui tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. Lisaks on üliõpilasel teatud tingimustel võimalik taotleda tulemusstipendiumit, erialastipendiumit ning muid toetuseid.

Käesolevas artiklis uuritakse, mil määral üliõpilased tegelikult oma vanematest sõltuvad ning millistest allikatest nende sissetulek pärineb. Vaadatakse, kuidas jaotuvad üliõpilaste tegelikud ja soovitud sissetulekud ning kuidas sissetulekud erinevates vanusklassides erinevad. Lisaks uuritakse, kui paljud üliõpilased peavad toimetulekuks tööl käima.

Analüüsis on kasutatud EUROSTUDENT V küsitluse andmeid, kus on 6418 üliõpilase vastused. Sissetulekute uurimisel on eemaldatud vaatlused, kus sissetulek on 0 eurot. Peale nende on eemaldatud 0.5% vaatluseid (25 vaatlust) suurimate ja 0.5% vaatluseid vähimate väärtuste hulgast.

Joonisel 1 on üliõpilaste sissetulekute jaotus, millelt on näha, et kõige sagedamini jääb sissetulek vahemikku 201-300 eurot kuus. Keskmine kuusissetulek on 537.5 eurot ning mediaansissetulek 405 eurot kuus. 2013. aastal oli arvestuslik elatusmiinimum 205.3 eurot kuus. Analüüsi käigus selgus, et viiendikul üliõpilastest on sissetulek alla elatusmiinimumi. Paljudel juhtudel tähendab see ilmselt, et tudeng ei maksa elamispinna eest ise, sest vastasel juhul ei oleks nii väikese summaga võimalik toime tulla.

Joonis 1. Sissetulekute jaotus

Joonis 2. Soovitud sissetulekute jaotus

Edasi uuriti üliõpilaste soovituid sissetulekuid (vt joonis 2). Tudengitelt küsiti, kui suur summa kuus võimaldaks neil täiskoormusega õppides toime tulla, ilma et nad peaksid kooli kõrvalt töötama. Jooniselt 2 on näha, et kõige populaarsem vastus on, et toimetulekuks oleks vaja 301-400 eurot kuus. Tegelikult on aga 36%-l üliõpilastest kuusissetulek alla 301 euro. 7% tudengitest arvab, et nad saaksid hakkama alla 200-eurose kuusissetulekuga ehk vähemaga kui elatusmiinimum.

Kuna sissetulekute jaotus, mille korral tudeng ei peaks äraelamiseks töötama, on võrreldes tegelike sissetulekute jaotusega paremale nihkes, võib arvata, et paljud tudengid käivad tööl. Seetõttu on järgmisena uuritud, kui paljud üliõpilased töötavad.

Joonis 3. Töölkäimine üliõpilaste hulgas

Jooniselt 3 selgub, et 62% vastanutest käib tööl ning 38% ei tööta. Edasi küsiti tudenigte töölkäimise põhjuseid. Huvi pakkus, kui paljud tudengid käivad tööl selleks, et toime tulla. Vastata sai viie palli skaalal, kus 1 tähistas vastust “üldse mitte” ja 5 vastust “täiesti”. Jooniselt 4 on näha, et üle 60% töölkäijatest teeb seda täielikult toimetuleku jaoks.

Joonis 4. Töölkäimine toimetuleku jaoks

Järgmisena uuriti, millised on sissetulekuallikate osakaalud erinevatest vanusklassidest tudengitel (vt joonis 5). Selgus, et vanuse kasvades väheneb perelt saadava sissetuleku osakaal ning suureneb palga osakaal. Näiteks kuni 21-aastaste hulgas on perelt saadava raha osakaal keskmiselt 46%, üle 30-aastaste hulgas on see aga vaid 12% kogusissetulekust. Palga osakaal on kuni 21-aastaste hulgas keskmiselt 18%, üle 30-aastaste hulgas aga 64% sissetulekust. Õppetoetuse osakaal sissetulekust on kuni 21-aastaste hulgas keskmiselt 14%, 22-24 ja 25-29-aastaste hulgas keskmiselt 12% ning üle 30-aastaste hulgas keskmiselt 6%. Õppelaenu osakaal on igas vanusklassis väike: keskmiselt 2-3% kogusissetulekust.

Joonis 5. Erinevate sissetulekuallikate osakaalud erinevates vanusklassides

Samuti on keskmised sissetulekud vanuseklassiti erinevad: kui kuni 21-aastaste hulgas on keskmine sissetulek 377 eurot, siis üle 30-aastaste hulgas on see 806 eurot (vt tabel 1).

Tabel 1. Keskmised sissetulekud erinevates vanusklassides

Kuna alla 24-aastased arvestatakse vanematest sõltuvaks, siis uuriti, kui paljud tudengid tegelikult vanematelt toetust saavad. Selgus, et 27% üliõpilastest ei saa vanematelt üldse raha ning ligi pooled saavad vanematelt alla 100 euro kuus. See näitab, et tegelik olukord on riigi arvamusest üsna erinev.

Käesolevas artiklis selgus, et kuigi keskmiselt on vanematelt saadava raha osakaal küllaltki suur, siis tegelikult ei saa 27% alla 24-aastastest tudengitest üldse oma vanemate toetusele loota. Lisaks saadi teada, et üle 60% tudengitest käib tööl ning seda enamasti just toimetuleku eesmärgil. Peale selle selgus, et kui kõige sagedasem kuusissetulek on 201-300 eurot, siis vajaminevaks peetakse enamasti 301-400 eurot kuus.


Analüüsis on kasutatud EUROSTUDENT V andmeid, andmete kogumist on toetatud Euroopa Liidu Sotsiaalfondist programmi Primus kaudu.