Soolise võrdõiguslikuse hoiakud tudengite seas

Marili Zimmermann, Kristel Luik

Soorollide ja -stereotüüpide teema üle on viimasel ajal ühiskonnas ja meedias laialdaselt arutletud. Uuringufirma Praxis viis 2014. aasta sügisel üliõpilaste seas läbi uuringu, mille eesmärgiks oli teada saada, millisena näevad ja kogevad tudengid Eesti ühikonda. Kuidas näevad soolist võrdõiguslikkust mees- ja naistudengid ning kas lapsevanemate ja lasteta inimeste mõttelaad on antud küsimuses erinev? Sellele küsimusele üritab vastuse leida antud artikkel, mis põhineb Praxise uuringul.

Uuringus osalejad

Praxise läbiviidud uuringus osales 2875 tudengit üle Eesti. Kuigi enamus tudengitest on 20-ndates eluaastates, siis antud uuringus osalejate vanus oli 18 kuni 58 aastat. Uuringus osalejatest 72,3% olid naised ja 27,7% olid mehed. Vastajatest 18,9%-il oli vähemalt üks laps küsimustiku täitmise ajal. Vähemalt üks laps oli naistudengitest 20,5%-il ning meestudengitest 14,7%-il.
Uuringus osalejate keskmine vanus oli 25 aastat. Ootuspäraselt oli lastega tudengite vanus natuke kõrgem (34 aastat) kui lasteta tudengite vanus (23 aastat).

Meeste ja naiste positsioon Eesti ühiskonnas

Eesti ja Euroopa poliitiline suund liigub selle poole, et meeste ja naiste positsioonid ühiskonnas oleksid võrdsed. Samas on varasematest aegadest ühiskonda ja inimeste mõtlemisse sisse jäänud erinevused naiste ja meeste rollides. Enamus tudengitest hindas meeste positsiooni ühiskonnas natuke paremaks kui naiste oma. Lausa kuuendik vastanutest arvas, et meeste positsioon on Eesti ühiskonnas märgatavalt parem kui naistel. Siiski arvas viiendik vastanutest, et naiste ja meeste positsioonid ühiskonnas on võrdväärsed. Vaid vähesed arvasid, et naistel on ühiskonnas parem positsioon.

Üldjoontes lastega ja lasteta tudengite vastused ei erinenud. Kuid lastega naistudengid pidasid meeste positsiooni ühiskonnas märgatavalt paremaks kui lasteta naistudengid. Kui lastega meestest kolmandik pidas naiste ja meeste positsiooni võrdväärseks ning kolmandik pidas meeste positsiooni natuke paremaks, siis enamik lasteta meestest pidas meeste positsiooni ühiskonnas natuke paremaks.

Tudengite arvamus võrdõiguslikust ühiskonnast

Enamik tudengitest arvas, et ühiskond, kus naised ja mehed on võrdsed või neil on võrdsed võimalused, on hea ühiskond. Samuti oli enamik tudengitest nõus väitega, et naiste ja meeste võrdõiguslikkusest võidavad ka mehed.
Samas arvas tervelt üks kolmandik, et inimeste valikuvõimalused sõltuvad sellest, kas tegu on naise või mehega.

Suuri erinevusi ei olnud antud väidete korral ei naiste ja meeste ega lastega ja lasteta tudengite arvamuste vahel. Suurimad lahknevused olid soorollidega seotud väidete vastustes. Neljandik meestest arvas, et soolist võrdõiguslikust ei saa olla meeste ja naiste erinevate rollide tõttu ühiskonnas, samal arvamusel oli 17% naistest. Sarnane suhe oli ka lastega ja lasteta tudengite vahel - 24% lastega tudengitest ja 18% lasteta tudengitest arvas, et sooline võrdõiguslikkus ei ole võimalik, sest naistel ja meestel peavad olema ühiskonnas erinevad rollid.
Erinevalt hindasid naised ja mehed ka väidet, et soolist võrdõiguslikkust ei saa olla naiste ja meeste bioloogiliste erinevuste tõttu. Naistest oli selle väitega nõus alla 30%, meestest aga samas ple 40% vastanutest. Kokkuvõttes tundub, et võrdõiguslikku ühiskonda peetakse heaks ühiskonnaks ning arvatakse, et selline ühsikond on ka võimalik.

Eesti ühiskond

Konkreetsemalt sooviti uuringus teada saada tudengite arvamusi võrdõiguslikkuse kohta Eesti ühiskonnas. Nii naised kui ka mehed arvasid, et ühiskonnas avaldatakse meestele survet olla tööalaselt edukas. Kuid väga paljud tudengid ei nõustunud sama väitega naiste kohta. Kui veidi üle poole naistest arvas, et ka naistele avaldatakse ühiskonnas survet olla tööalaselt edukas, siis meestes arvas sama alla 40%.

Suurimad erinevused naiste ja meeste vastuste vahel olidki just naiste kohta käivates väidetes. Väga oluliseks peeti, et ka naised oleksid majanduslikult iseseisvad. Mõnevõrra üllatuslikult suurem osa nii nais- kui ka meestudengitest ei arvanud, et mehed oleksid paremad juhid kui naised. Traditsiooniliselt on olnud mees pere ülalpidaja. Seetõttu on samamoodi heas mõttes üllatuslik, et ei naised ega mehed ei arvanud, et mees peaks olema pere peamine toitja. Samuti ei olnud ei naised ega mehed nõus väitega, et väheste töökohtade korral peaksid mehed saama töö eelisjärjekorras. Lasteta ja lastega tudengite vastustes olulist erinevust ei olnud. Seetõttu saab öelda, et kuigi ühelt poolt tudengite arvates mees peaks olema tööalaselt edukas ja olema ka kõrgema palgaga, siis teisalt eeldatakse, et ka naine peaks olema majanduslikult iseseisev ja osalema pere majandamises samaväärselt mehega.

Kodune elu

Koduse elu kohta käivates küsimustes olid nii meeste kui ka naiste, nii lastega kui ka lasteta tudengite arvamused väga sarnased. Üldiselt arvati, et nii mehed kui ka naised oskavad loomupäraselt laste eest hoolitseda. Samuti arvati, et pereelu ja lapsed piiravad küll naiste karjäärivõimalusi, aga ei piira meeste karjäärivõimalusi. Huvitav on siiski asjaolu, et lasteta tudengite hulgas oli rohkem neid, kes arvasid, et laste saamine piirab meeste karjäärivõimalusi.

Lapsepuhkus

Laste eest hoolitsemine on traditsiooniliselt olnud naiste töö. Eestis kestab vanemahüvitisega tasustatud lapsepuhkus 18 kuud. Kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni saab lapsepuhkust võtta vaid ema, aga hiljem saavad vanemad ise otsustada, kumb vanem on lapsega kodus. Siiski on vähe neid meesterahvaid, kes vanemapuhkust võtavad (nt. 2011 aastal 6%). Ka antud uuringus küsiti, milline oleks vastaja jaoks kõige meelepärasem lapsepuhkuse jagunemine tema ja tema partneri vahel.

Väga suur erinevus tuli lastega ja lasteta tudengite vahel, seda eriti meeste hulgas. Lasteta tudengitest arvasid paljud, et ka mehed võiksid olla laspsepuhkusel osa ajast või isegi naisega võrdselt. Lastega tudengite hulgas oli sellist arvamust tunduvalt vähem. Selline arvamus võib olla tingitud ka asjaolust, et lastega tudengid on natuke vanemad ning rohkem ollaks vanades traditsioonides kinni.

Töö ja võrdõiguslikkus

Ligikaudu 60% meestest arvas, et kui naitöötaja küsib madalamat palka kui sama tööd tegev meestöötaja, siis võib talle ka madalamat palka maksta. Naistudengitest nõustus selle väitega alla poole vastanutest. Teiste väidete korral eriti suuri erinevusi meeste ja naiste vahel välja ei kujunenud. Kuid enamasti nõustus nende väidetega rohkem meestudengeid kui naistudengeid. Näiteks rohkem kui neljandik meestest arvas, et tööandjal on õigus valida töötajaid soo järgi, kui tema hinnangul teevad ühe soo esindajad paremat tööd kui teised. Üle poolte naistudengitest selle väitega siiski ei nõustunud ja ka umbes pooled meestudengid ei olnud selle väitega nõus.

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt võib tudengite arvamuste põhjal öelda, et Eesti liigub sooliselt võrdõiguslikuma ühiskonna poole. Kuigi hetkel püsivad veel mõned traditsioonilised soorollid (nt naised on lastega kodus ja mehed peavad peret üleval), on arvamused ka nendel teemadel muutumas. Sama uuringu läbiviimine kümne aasta pärast võib tuua juba väga teistsuguseid arvamusi.