Statistiline andmeteadus ja visualiseerimine MTMS.01.100     Praktikumid     Projektid

Projektid

Tudengite poolt tehtud projektid. Projekti juhendi leiad siit.

Bondora laenuandmete analüüs

Bondora on ühisrahastusplatvorm, kus investorid saavad eraisikutele laenates intressitulu teenida. Alates 2009. aastast on rahastatud 35 miljoni euro väärtuses laene ja selle käigus kogutud suur hulk andmeid laenajate kohta on… (loe edasi)

Avatud elektrituru börsihind ja selle mõju tavatarbija elektriarvele

Sissejuhatus Mida tähendab avatud elektriturg? 2013. aasta 1. jaanuarist avanes täielikult Eesti elektriturg, mis tähendab, et sellest ajast alates saavad kõik elektritarbijad Eestist valida, millise elektrimüüja käest nad elektrit ostavad…. (loe edasi)

Koduväljaku mõju Premier League’s hooajal 2013/2014

Sissejuhatus Kõik jalgpallurid ja jalgpallisõbrad teavad hästi, et oma koduväljakul mängida on alati lihtsam. Koduseinad ja kaasaelavad fännid annavad emotsionaalselt palju juurde ning seetõttu sujub mäng koduväljakul paremini. Tavaliselt räägitakse… (loe edasi)

Kas seadused on läinud aina keerulisemaks?

Projekti eesmärk oli uurida kas Eesti seaduste tekst on aastate jooksul keerulisemaks läinud. Seaduste loetavus on oluline, sest seaduste järgimiseks peab kodanikel olema võimalik seadusi lugeda ja neist aru saada…. (loe edasi)

Soolise võrdõiguslikuse hoiakud tudengite seas

Soorollide ja -stereotüüpide teema üle on viimasel ajal ühiskonnas ja meedias laialdaselt arutletud. Uuringufirma Praxis viis 2014. aasta sügisel üliõpilaste seas läbi uuringu, mille eesmärgiks oli teada saada, millisena näevad… (loe edasi)

Kuidas üliõpilased oma õpinguid rahastavad?

Pärast kõrgharidusreformi on Eestis kuni 24-aastased üliõpilased arvestatud sõltuvaks oma perekonna sissetulekust. Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng taotleda, kui tema perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot. Lisaks on… (loe edasi)

Millele kulub eestlaste aeg?

Aastatel 1999 ja 2009 viidi läbi ajakasutuse uuring, kus uuringualused täitsid päevikut ühel tööpäeval ja ühel nädalavahetuse päeval. Selgus, et kümne aasta möödudes on nii naised kui ka mehed hakanud… (loe edasi)

Teadusprojektide rahastamine Tartu Ülikoolis

Antud artiklis on toodud Tartu Ülikooli teadusprojektide rahastamine aastatel 2005 kuni 2015. Eesmärgiks on vaadelda rahastuse muutumist aastate kaupa ja ka teaduskonniti. Samuti võrreldakse Eesti- ja välisallikatest pärinevate rahastuste mahtusid…. (loe edasi)

Kuidas Eesti koolilapsed õppimisse suhtuvad?

Meedias figureerib väga tihti arvamus, et Eesti koolides antakse õpilastele liiga palju koduseid töid. Näiteks artiklid portaalist Delfi: Murelik ema: lapsed põlevad koolikoormuse tõttu läbi juba enne täiskasvanuks saamist (28.11.2014),… (loe edasi)

Relvakontrolli ja kuriteo seos USAs

Eessõna Amerika Ühendriikide põhiseaduse teine lisa (second amendmend) inimeste õigust omandada ja kanda relva, ning oli vastu võetud 15 detsembril 1791 aastal. Meie ajal hinnatakse ameeriklaste käes olevate ralva hulka… (loe edasi)

Trendid infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite kasutuses Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus

Tänapäeval on infotehnoloogia inimese igapäevaelu orgaaniline osa. Tõenäoliselt suurem osa Lääneriikides elavatest inimestest veel mäletab seda aega, mil mobiiltelefonid, nutiseadmed ja personaalsed arvutid ei olnud väga levinud, kui internetti sissehelistamine… (loe edasi)

Eestlaste sünnikuud

Eestis sünnib igal aastal 10000 kuni 20000 last. Siin artiklis seletatakse, kuidas ja miks on Eestis sündinute sünnikuud aastas jagunenud. Kasutatud andmed pärinevad Eesti Statistikaameti andmebaasist. Seal on iga sünni… (loe edasi)

Haldusreformist

Arutelu Eesti halduskorralduse mõistliku korraldamise üle on kestnud juba alates Eesti taasiseseisvumisest saati. Praegune Eesti suuresti valdadel põhinev haldusskeem kujunes välja 1930. aastatel ning hoolimata mõningatest nõukogudeaegsetest muudatustest, on süsteem… (loe edasi)

Bondora järelturu analüüs

Üldine tutvustus Viimasest majanduskriisist alates on üha enam hakanud populaarsust koguma nn inimestelt inimestele laenamise platvormid, n-ö p2p-platvormid (peer-to-peer). Tegemist on internetikeskkondadega, mis viivad kokku isikud, kellel on soov kaasata… (loe edasi)